Kuidas sünnib teatriime?

 

vari
“Vari”. Lugu inimesest ja tema erakordsest varjust. Autor H.C. Anderseni, lavastaja Leino Rei,  Plakatifoto, NUKU 2018.

Kommunikatsioon algab enda, teiste ja ümbritseva mõistmisest. Olen seda korduvalt välja öelnud ja veelgi rohkem kordi ise unustanud. Inimene on lihtsalt niimoodi ehitatud, et ta ei juurdle pidevalt iga oma liigutuse üle.

Tavalise teatrisõbrana mulle väga meeldis, mis NUKU teatris viimastel aastatel on tehtud. Nüüd olen siin veidi üle kahe kuu töötanud ja püüdnud aru saada, kuidas maja ja valdkonna masinavärk töötab. Arusaamine algas siiski teatri olemuse meenutamisest.

Me käime teatris, kontserdil ja näitusel. Me vaatame etendusi, kuulame kontserte ja naudime kunsti. Need on küll aktiivsed verbid, kuid ei ava päriselt teatri ja laiemalt kunsti olemust. Kõlaks ju kummaliselt öelda, et „käisin teatris suhtlemas“, ehkki just seda me teatris käies teeme. Mõistagi pole jutt suhtlusest sõpradega enne ja pärast etendust ega ammugi mitte etenduse ajal.

Iga kunstiteos on kommunikatsioon looja ja vastuvõtja vahel. Filmi või maali vaadates on kunstnik oma panuse juba andnud ja nüüd on vaataja asi luua oma suhe nähtusse. Näitekirjanik on näidendi kirja pannud, et tekiks suhe teksti ja lugeja või näitleja ja publiku vahel.

Teatris on iga etendus kommunikatsioon, kus kordumatu suhe inimeste vahel saalis ja laval sünnib siin ja praegu. Näitlejad valmistuvad igaks etenduseks, et olla täielikult kohal, valmis andma endast kõik selle suhte õnnestumiseks. Mõistes teatrisuhte olemust, saab publik õnnestumisele omalt poolt kaasa aidata, eelnevalt häälestudes ja keskendudes laval toimuvale.

Suhtekorraldajaks on teatris näitlejad, lavastaja ja terve lavastustiim. Nemad loovad korduvad ja ainukordsed suhted vaatajaga, kelle vastuseks on kaasaelamine ja -mõtlemine. Jah, ka aplaus etenduse lõpus. Teatrisõbra jaoks pole siin midagi üllatavat.

Üllatavalt palju aitab aga ümbritseva sõnastamine ja välja ütlemine. Mõeldes teatrist kui kommunikatsioonist ja mõttevahetusest kindlas ajas ja kohas, asetub kõik loogiliselt oma kohale – kaob vajadus paljusõnaliste selgituste, keeldude ja käskude järele, ega pea seletama, miks etendusele tasub keskenduda või miks segab teisi sinu mobiili helin. Häälestudes teatrisuhtele anname ka teatriime sünnile võimaluse.

Ilmunud edasi.org 1.2.19

Advertisements

Tagasivaade möödunud aastale

pig-3834738_1280.jpgEelmist aastat võib pidada kordaläinuks, sest kasutasin ära kõik 365 päeva tervelt 12 kuu jooksul, sealhulgas nädalalõpud ja riiklikud pühad. Enim kasutasin päevast aega, ehkki päevana läksid kirja ka täiesti pimedad ja päiksevabad päevad.

Esiletõstmist väärib inimestevaheline koostöö – kella keerati koos kogu Eesti ja maailma rahvaga. Seepärast olin ka mina aasta lõpuks väsinud. Aga rõõmus.

Kordumatut rõõmu valmistasid muidugi igapäevane söömine, magamine ja alati usaldusväärsed horoskoobimärgid. Vaieldamatu edu pant oli talvest tunduvalt soojem suvi ja sügisest valgusküllasem kevad. Vihma oli piisavalt.

Uut aastat on raske prognoosida, kuid mõnede tendentsile tasub tähelepanu juhtida. Majandus ja poliitika on kindlasti. Haldjad ja päkapikud pigem mitte. Aastaaegade vaheldumist on oodata mitu korda aastas.

Raske ja tore aasta on möödas ning hing sees. Uue aasta esimesed kolm päeva on juba sajaprotsendiliselt ära kasutatud! Sama edukat aastaalgust kõigile!

Kaalul on miljard eurot

wallet-2972568_1920

Kirjutatud koos Mikko Savikkoga
Postimehes, 11.12.18  

Soome turistide hulk on langenud. Mida langus Eestile tähendab, miks on see juhtunud ja mida ette võtta?

Statistikaameti andmetel on majutatud soomlaste arv vähenenud jaanuaris-septembris võrreldes eelmise aastaga 8%. Jaapanlaste reisimine on seevastu tohutult kasvanud – tervelt 20%! Protsentide tagant vaatab vastu aga seis, kus juurde on tulnud 4578 jaapanlast, kaotanud oleme aga 58 632 soomlasest turisti.

Eesti Panga ja Statistikaameti andmeid kõrvutades on võrreldes eelmise aasta esimese 9 kuuga soomlaste reiside hulk tänavu langenud 5%, kui aga kokku lugeda siin viibitud päevad, siis lausa 11%, ehk 4,6 miljonilt 4,1 miljonile.

Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul on majutussektori mõju Eesti sisemajanduse kogutoodangule üle 7%, mõjutades veel transpordisektorit, tervise-, ilu-, konverentsi- ja kultuuriteenuseid. Investeeringute kaudu pakub see tööd ehitusele, mööblitööstusele, infotehnoloogiale.

Ainult soome turistid jätavad Eestisse aastas ligi miljard eurot! Soome Statistikaameti järgi aastal 2015 kasutas Soome turist Eestis keskmiselt 360 eurot reisi kohta, 210 € Eestis ja 150 laevapiletitele ja laevades, kokku 970 miljonit eurot. Seega jäi tagasihoidliku arvutuse järgi Eestil tänavu saamata ligi 12 miljonit eurot.

Lihtne näide peaks suurte arvude maailma veidi lähemale tooma: soomlasi on iga päev turistina Eestis u 16 500 inimest. Kui neid tuleb 2% protsenti vähem, tähendab see iga päev u 500 inimest vähem meie kohvikutes ja restoranides.

Miks soomlane ei tule?

Soomlaste Eestisse reisimist mõjutab mitu komponenti, sh naabrite majandusseis, meie kasvanud hinnad, aktsiisid, aga ka teeninduse tase ja hoiakud.

Soomes on majanduse seis hea ja see tähendab, et reisitakse kaugematesse sihtpunktidesse. Kehvema majanduse korral võetakse rohkem ette lühireise lähiriikidesse, sh Eestisse.

Ei, soomlased ei ole läinud alkoholiaktsiisi tõttu Lätti. Juba 2017.a suvel oli üle Soome lahe viidud õllest 37% pärit Lätist ja 9% reisijatest oli käinud „mujal kui Eestis“. Samal perioodil tänavu viis 7% soomlastest alkoholijooke mujalt kui Eestist. Teisisõnu kolisid hangeldajad Lätti juba varem.

Jah, kasvanud on Eesti majutuse ja toitlustuse hinnatase. Eestis kulubki korraliku majutuse jaoks rohkem soojustust ja kütet kui lõunamaades. Eestis on teenimise suurhooaeg 3 kuud, soojadel maadel 12 kuud. Tõusnud on palgatase, majutussektoris 6-7% aastas. Siiski oli Eurostati andmetel Eesti majutuse ja toitlustuse hinnatase eelmisel aastal Euroopa Liidu keskmisest 15% madalam (Soomes 29% ELi keskmisest kõrgem). Lisaks on majutuse käibemaks Eestis 9% ja sarnane käibemaksumäär on euroliidus veel viiel riigil, meist madalam Poolas (8%), Maltal ja Saksamaal (7%), Belgias, Hollandis ning Portugalis (6%) ning Luksemburgis 3%. Kes tahab turiste meelitada, teeb ka suuremaid erandeid.

Strateegiliste kohtade hinnatase teeb kindlasti antireklaami kogu Eestile, isegi linnapea Taavi Aas näeb probleemi kaheksaeuroses õlle hinnas Raekojaplatsil. See hind on aga otseselt sõltuv Tallinna linnavalitsuse küsitud tänavaruutmeetri 72 eurosest rendihinnast. Helsingi kesklinnas on tänavapinna ruutmeetri rent 12 eurot.

Samal ajal hirmutame oma lapsi tööga marketi kassas ja suhtume teenindussektorisse üleolevalt. Teenindussektori palgatase on madal, kuid küsimus ei ole palga suuruses, vaid hoiakus, nagu oleks vähem palka saav inimene vähem väärtuslik – sealt tulevad väljendid nagu „mõttetud kassiirid“ või „mõttetu turism.“ Kõrgete poliitikute, ametnike, majandus- ja koolijuhtide seisukohti võib igaüks aastate lõikes guugeldada. Ärme siis imesta teenindajate põua üle. Soome keelt oskav teenindaja läheb hea meelega Soome, kus teenindaja on igati lugupeetud amet. Nagu iga teinegi.

Üks leebemaid ja värskemaid väljaütlemisi tuli Jürgen Ligilt, kelle arvates ei ole turismiga keegi rikkaks saanud ja oluline on keskenduda välisinvesteeringute puhul loomulikele konkurentsieelistele. Millised on aga meie loomulikud konkurentsieelised? Ligi neid ei nimeta, kuid meie meelest on üks selliseid Soome lähedus ja soome turist.

Saame seda, mida mõõdame

Küllap turismiettevõtjad oskavad täpsemalt öelda, kui rikkaks nad on saanud, kuid turismist Eestisse jääv raha on muljetavaldav eksport, teenuste eksport. Äride seisukohast võib öelda, et majutusega ollakse tänavu siiski 2,2% plussis, paraku on see tulnud siseturismi arvelt, teisisõnu pole see riiki uut raha toonud, kannatanud on eksport.

Paistab, et eksport jaguneb kaheks, pärisekspordiks ja turismiks. Esimest mõõdame eurodes, turismi aga hotelliööbimiste arvus, mis hõlmab vaid osa turismist. Teisisõnu on turism üks armas pehme harrastus e-riigi ja raskemetalli kõrval.

Välisministeeriumi kodulehe andmetel päriseksporditi 2017.aastal Eestist Soome 2,1 miljardi eest kaupa – midagi, mida saab käega katsuda. Soome eksporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid (29% ekspordist), mille ekspordimahud jäävad 0,5-0,6 mld euro piiresse. Teiseks suurimaks ekspordiartikliks on metallid ja metalltooted (14%) ning kolmandaks muud tööstustooted (11%) nagu mööbel, valgustid, puitmajad. Puidu ja puittoodete osakaal ekspordis püsib 7-8% piires.

On ka kirjas, et „Soome on Eesti jaoks olulisim turismipartner. Väliskülastajatest suurima osa moodustavad soomlased. 2017. aastal oli Soomest majutatud turistide arvuks 916 200, kes veetsid Eestis 1,7 miljonit ööd.“

Turismi käega katsuda ei saa, kaubavahetusse kirja ei panda. Mis sest, et see pehme naabrikese pehme turismike jätab Eestisse igal aastal „ainult“ pea miljard eurot. Kordame üle: päriskaupa viidi Soome kokku „tervelt“ kahe miljardi eest, aga soomlased tõid „niisama“ Eestisse ühe miljardi. Pole paha “hinnatundlike” turistide kohta.

EASi uue juhi Alo Ivask sõnul ei too „hinnatundlikud turistid Soomest, Rootsist, Lätist ja Venemaalt suurt tulu“. Soomlased jätavad statistika järgi Eestisse kõige rohkem raha nii absoluutväärtuses kui inimese kohta ööpäevas, rohkem kui keskmine jaapanlane ja hiinlane. Kust see hinna-tuim turist siis peaks tulema? Kui naabrid ei käi, siis miks peaks kaugemalt siia tuldama?

Turundustarkus ütleb, et järgmist korda peab müüma eelmise ajal ja naabritel on kõige lihtsam teha korduvkülastusi. Kõige odavam on panustada uute turistide otsimisel lähiriikidesse ja korduvkülastustesse, ja tõesti, riskide hajutamiseks teha tööd ka kaugturgudel. Aasia on kahtlemata kiiresti arenev turg, kus kohalolek on oluline, aga ka Aasia turist tuleb Eestisse ju Soome kaudu.

Me ei tunne soomlast

Soome turgu hinnati pealiskaudselt juba 2014-2020 aasta turismi arengukava koostades, kus ambitsioonitud eesmärgid saavutati kiiresti ja sealt edasi Soome turismile riiklikku tähelepanu ei pööratud, me tundvat soomlasi piisavalt hästi. 2017.a sügisel suleti EASi turismiesindus Soomes, Soome suurimal turismimessil Matkamessut jagasime eelmisel korral ingliskeelseid brošüüre, järgmisel Matkamessul jaanuaris enam ei osale.

Soome turismiasjalised kinnitavad, et Eesti jagatavad materjalid vajaksid rohkem Soome tundmist. Ingliskeelsed või ingliskeelsete materjalide otsetõlked ei tööta. Väide, et Eestis on neli aastaaega, paksud metsad ja valged suveööd, kõlab soomlase jaoks argumendina pentsikult. Lisame veel rändrahnud, et soomlane täielikult mõistaks, kui vähe teda tuntakse.

EAS on loobunud Soome turul traditsioonilisest turundusest, kuid loodud on sotsiaalmeedias uudseid kampaaniaid, millega loodetakse meelitada Eestisse noori. Kahtlemata tuleb uut põlvkonda kasvatada, sest neile ei sobi enam vanematele mõjuvad nostalgiamaigulised pakkumised. Noored on aga need tegelikud „hinnatundlikud“, kes kulutavad vähe nii majutusele kui toidule.

Kõige rikkam vanusegrupp Soomes on 65-74-aastased ning turismistatistikasse on lisatud ka üle 74-aastased, kes jäävad vaid veidi alla 55-64-aastaste varanduslikule seisule. Võlgu neil enam ei ole, lapsed suured ja iseseisvad. Meie naabriks on riik, kus inimeste pangakontodel seisab u 80 miljardit eurot, pool sellest kuulub soome pensionäridele. Uusi suundi võttes ei saa vanu ära unustada ja ainult sotsiaalmeediale loota ei tasu.

Estofennia turismiminister

Õnneks paistab, et EAS on Soome-krambist üle saanud. Neid on kerge kritiseerida, kuid jutt käib meist kõigist, kes me Soome turismi osas oleme lähipimedad – me ei näe liiga lähedal olevaid objekte enam õigesti.

Turismiasjatundjad mõlemas riigis nimetavad Eesti ja Soome turge siseturgudeks. Turism on inimesed, mitte asjad või objektid. Kui inimesed üksteist ei tunne, siis ei teki ka turismi. Eesti-Soome turismiekspert, estofennia.eu looja Pekka Linnainen on korduvalt välja pakkunud ühise turismiagentuuri ideed, sest koostööst oleks võita palju. Paraku pole naabri tundmisega lood just kiita ja ka keskmise soomlase teadmised meist on pinnapealsed ja pealinnakesksed.

Riku Rantala Helsingin Sanomates kirjutas turismiministri vajalikkusest Soomes, sama mõtet on mõeldud Eestiski. Pelgalt soome turistidest saadav Eesti majanduskasu on suurem kui põllumajanduses, põllumajandusministeerium on, turismiministeeriumit mitte.

Miks mitte luua uus ühine ministeerium ja kahe maa ühine minister? Olemasolevate ministeeriumite ühendamine oleks problemaatiline, kuid uue ministeeriumi loomine kergem. Eelarve tuleks proportsionaalselt mõlemast riigist, Eesti osa EASi ja ministeeriumide vabanenud ressurssidest. Plussiks oleks selge vastutusala – Soome müümine eestlastele ja Eesti müümine soomlastele ning kahe maa müümine ülejäänud maailmale. Võidaksid kõik, eriti Eesti. Tuleks uusi talente ja investoreid, kel oleks pärast riikidega tutvumist kergem investeerida tuttavasse ja usaldusväärsesse keskkonda. Sentide ja eurode kaupa riigile teenitud raha peale sülitades ei võida ka suuri investeeringuid.

Olgu ühisministeerium või mitte, kuid väljend „kõige tähtsam turismiturg Soome“ vajab sisuga täitmist, muidu kaotame kümneid ja sadu miljoneid eurosid. Vaja läheb pisukest panust, suuremat hoiakumuutust ja laiemat arusaama koostööst.

Ilmunud: Postimees, 11.12.18

Miks ma pean teadma?

kafkaprotsKõigepealt vaatasin peeglisse ja küsisin, mida tead sina, sitavares, Kafkast või teatrist? Aga miks ma peaksin teadma? Miks ma peaksin teadma, milles mind süüdistatakse? Või mida lavastaja, dramaturg või näitlejad mõtlesid? Miks ma …?

Josef K. silmis, suul ja kogu kehahoiakus oli sama küsimus. Miks ma peaksin teadma, vastu hakkama või ennast kaitsma? Ja kogu ülejäänud trupi kehakeel väljendas selle küsimuse üle imestust ja pahameelt.

Traditsiooniliselt on kaldutud Protsessi lugema kui indiviidi võitlust hingetu ja anonüümse bürokraatiamasinaga, tema esialgset vastupanu ja lõpuks jõuetut allavandumist. NUKU Protsess ei välista seda tõlgendust, kuid kõnetama hakkas mind hoopis muu – sündmusi pidevalt jälgiv mass, mis võimaluse tulles võttis sõna, sõimas, kordas ja hüsteeritses. Niimoodi massid käituvad.

Alguses tundus see lihtsalt huvitava võttena hoida kõik näitlejad lava ääres – las noored vaatavad ja elavad kaasnäitlejatele kaasa. Lavastuse keskel muutus seos massikäitumisega aga nii tugevaks, et ülejäänud etenduse aja lasin ennast sellel kanda, nauditavalt täpne kokkumäng ja liikumine. Omamoodi ajusisene link tekkis filmiga Bohemian Rhapsody, kus Freddie Mercury suhu oli pandud sõnad: su ümber lendavate äädikakärbeste järgi tead, kui oled üdini mäda. Ümber Josef K. tiirelnud seltskond oli kui parv äädikakärbseid, kellel oli tegelikult ükskõik, milles peategelast süüdistatakse või äkki isegi ei süüdistata, peaasi, et on põhjust kohale lennata. Kusagilt inimlike omaduste mädalehka ju alati levib.

Detaile oli kuhjatud rikkalikult, oleks isegi leppinud vähemaga, sest detailiderägastikus hakkas tähelepanu hajuma. Juba teist lavastust järjest pean imetlema kunstniku leidlikkust, kuidas väike lava elama panna ja mõne liigutusega luua näilisus suurest muutusest. Paistis, et näitlejad tundsid ennast kunstniku keskkonnas mugavalt.

Lavastus pakkus tõelist tõlgenduste pillerkaart, samas hoidis rõhutatud teatraalsus vaataja turvaliselt distantsil. Neile, kes Kafkat põhjalikult ei tunne (nagu mina), oli väga vabastav võimalus oma tõlgendus üles ehitada. Seepärast pidin lõpus veidi pettuma. Ei, mind ei seganud, et Josef K. kõri jäi läbi lõikamata. Etenduse lõpudialoog oli mu jaoks a) arusaamatu, b) publikut alahindav, c) lihtsustav, d) ebakindel, e) vt punkt a. Nagu ei võikski lubada, et publik Kafka ja Protsessi järel ilma selgete vastusteta koju läheks.

Aga miks ma peaksin teadma? Miks ma peaksin teadma, milles mind süüdistatakse? Või mida lavastaja, dramaturg või näitlejad mõtlesid?

Autor Franz Kafka, dramatiseerija Mihkel Seeder (VAT teater), lavastaja Taavi Tõnisson, kunstnik Annika Aedma, liikumisjuht Olga Privis, helilooja ja -kujundaja Vootele Ruusmaa, valguskujundajad TÜ VKA tudengid Mari-Riin Paavo juhendamisel, videokujundajad TÜ VKA tudengid Taavet Janseni juhendamisel, tõlkija August Sang. 

Mängivad NUKU teatri näitleja Liivika Hanstin ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 12. lend: Stefan Hein, Karolin Jürise, Loviise Kapper, Elena Koit, Grete Konksi, Mathias-Einari Leedo, Silva Pijon, Kristjan Poom, Henessi Schmidt, Maarja Tammemägi, Hans Kristian Õis, Elar Vahter, Mari Anton

Uskumatu numbrimaagia

52Ma sain 52 aastat vanaks. Selles numbris on uskumatult maagilised seosed, mille peale poleks tulnudki, kui poleks aastate jooksul omandanud ja meeles pidanud hulgaliselt olulist infot.

Nimelt on aastas 52 nädalat ja 52 on Mehhikosse helistamise suunakood.

Lisaks on 5 ja 2 kokku 7, mis on teadupärast õnnenumber. Nädalas on seitse päeva ja surmapatte on samuti seitse. Jumal lõpetas maailma loomise seitsmendal päeval. Vikerkaarel on seitse värvi ja Lumivalgukesel oli seitse päkapikku.

Kusjuures on täiesti hämmastav, et 5 miinus 2 on 3, mis on teadupärast samuti õnnenumber. Kolm on lisaks esimene number, millest saab vormida geomeetrilise kujundi – kolmnurga. Ja kolmnurgal on omakorda tohutult tähendusi, vaadake kasvõi erinevate asutuste uksi, kus on nii ühte- kui teistpidiseid kolmnurkasid. Muide, kolm on number, mis sümboliseerib harmooniat, tarkust ja mõistmist. Kolm on lausa püha number paljudes religioonides. Nagu seitsegi. Aga kolm on lisaks veel kohtuseadus.

Et saada rohkem aimu minu vanusega seonduvast numbrimaagiast, siis lahutame minu sünniaastast minu vanuse ja saamegi aasta 1914, mil algas  esimene maailmasõda. Kui aga minu sünniaastast lahutada esimese maailmasõja algusaasta, siis saame minu vanuse, mis on 52! Eks ole uskumatu kokkulangevus, tasub vaid vaadata numbrite taha!

Kui minu vanusest veel lahutada mu laste summaarne vanus, mis on 35, saame pealtnäha juhusliku numbri 17. Ometigi ei ole see number juhuslik, sest taro kaartides tähistab 17 tähte ja naeratamiseks peab kasutama 17 lihast! Mõistate? Mõelge selle seose peale! Laste summaarne vanus pole samuti juhuslik, sest 3 ja 5 omavahel liites saame 8, mis külili lükates on lõpmatus. Uskumatu, aga tõsi!

Teeme veel ühe lihtsa tehte – näiteks võtame minu vanuse ja jagame selle täiesti suvalise numbriga, näiteks neljaga. Ja saame 13! See on aga paljude arvates õnnetu number ja järelikult mulle hoiatuseks, et ma peaksin olema väga ettevaatlik suvaliste numbrite jagamisel.

Kui aga liita viiekümne kahele suvaline number, näiteks 48, siis saame 100! Eesti Vabariigi vanus, mõistate! Lisaks polegi 48 nii suvaline, kuna 8 pooleks tehes, saame 4 – ehk eelnevalt võetud suvalise numbri! Kõlab müstilise kokkulangevusena, aga tuleb lihtsalt osata näha meie igapäevaste numbrite taha.

Paljud teist võibolla ei usu numbrimaagiat. Asjata, nagu äsja veenvalt osutasin. Uuel eluaastal alustan ilmselt koolitustega, mis keskenduvad numbrite omavahelistele seostele ja seostele kõige ümbritsevaga.

Koolitusele registreerumiseks leidke mõni suvaline number, lahutage sellest oma vanus ja helistage sellele. Kui satub õige tähendusega number, siis olete registreerunud ja pühendan teidki numbrimaagiamaailma!