Tänan südamest õnnitlejaid!

OLYMPUS DIGITAL CAMERAAga mis mõttes te õnne soovite? Vihjate, et olen õnnetu? Või tahate tähelepanu kõrvale juhtida Eesti tegelikult olukorralt? Kui vasakpoolsed õnnitlevad siin ühte inimest koos parempoolsetega, siis kellele on see segadus kasulik? Eestile kindlasti mitte!

Mind õnnitledes olete jaganud inimesi omadeks, keda sobib õnnitleda, ja võõrasteks. Olete solvanud suuremat osa õnnitlustest ilma jäänud rahvast. Ma ei alahinda teie hingesoppides peituvaid tunderiske, kuid selline „õnnitlemine“ räägib teie hoiakutest, milles apelleerite objektiivsete tõsiasjade asemel emotsioonidele. Siin võib isegi näha ajaloolist pärandit, kus õnnitleti mh kasu, positsiooni või isegi kättemaksu eesmärgil.

Olen saanud kinnituse tundele, et teie õnnitlustes sisalduvad sõnastused on enne kokku lepitud ning minuga on rääkinud tegelikult kalk hoolimatus.

Mu sõnad ja tunded ei piirdunud muidugi vaid nende seostega. No vabandage väga, kui kõik paika ei pea, aga ma leian, et peaksite samuti vabandama, kui selliste soovide, mõtete või sõnastustega välja tulete. Aitäh!

Advertisements

Las lõhkeb

blacksmokeEvanston 084 copyKusagil lõhkevad mullid.
Kusagil lõhkeb granaat.
Kuskil on ühed ja nullid.
Ja pitsitäiest saab vaat.

Ja päikene tõuseb põhjast.
Ja lõunast lume toob kurg.
Ja ida vabaneb ohjast.
Ja läände saab temale urg.

Homme klassiruumides pullid,
homme asfaldil ukerdab paat.
Kuni ilusti lõhkevad mullid.
Seni ilusti lõhkeb granaat.

Seksikusest ja ükskõiksusest

ratastoolKooseluseadus on meedia jaoks seksikas teema nii otseselt kui kaudselt ning on olemas selge konflikt pooldajate ja vastaste vahel. Teine vähemus, puudega inimesed, on taotlenud aastaid võrdseid võimalusi, ometi tulevad nad laupäeval justkui võrdsemaid võimalusi lubava töövõimereformi vastu meelt avaldama.

Arusaamatuste vältimiseks – puudega inimeste organisatsioonid toetavad igati tööjõureformi ideed, mis aitaks puudega inimestel tööelus osaleda. Vastu on nad praegusele reformikujule, mida on hakatud ehitama katusest, vundamenti pole ning keegi ei tea, mis materjalist ja ehitusetappide kaupa seda ellu viima hakatakse. Üle 300 miljoni eurone Euroopa rahalaev on aga juba teel ja kui reform pole läbi mõeldud, siis saab puuetega inimeste suurest võimalusest kõigest suur rahakulutus.

Puuetega inimeste enda vastu pole otseselt keegi ja see teebki olukorra raskeks – ükskõiksuse juures pole konflikti, mida meedial kajastada, pole kultuuritegelasi ega poliitikuid seismas valgusvihus ning poolt või vastu sõna võtmas. Meediavaidluses saaks aga inimesed seisukoha võtta ning palju asju selgemaks vaielda. Meedia ei saa dikteerida, kuidas sa peaksid mõtlema, küll aga millest mõelda.

Töövõimereformiga kaasnev probleemidepundar ongi keerukas, sest erinevaid puudeliike on palju. Kahaneva rahvastiku ja tööjõu puuduse tingimustes on reform hädavajalik, kuid nagu Päevalehe juhtkiri ütleb, „Eesti riik ei pea üksnes teostama enamuse tahet, vaid ka kaitsma vähemuse õigusi.“ Mitte õigusi laiselda, vaid õigusi osaleda.

Fookus

Sattusin sotsiaalmeedias vestlema ühe meediajuhiga ning ta esitas väga õige küsimuse: ei saa ju toetada midagi, millest aru ei saa, et mis seal täpsemalt valesti on. Pidin nõustuma, et puudega inimeste sõnumil pole sedavõrd selget fookust kui kooseluseaduse juures. Ometigi – on ju Tiina Kangro kirjutanud, Puutepunkt kajastanud ja töövõimereformi vastasele petitsioonile alla kirjutanud pea kõik puudega inimeste esindusorganisatsioonid, ehk need, kelle jaoks reform mõeldud on.

Tundub, et Kangro on sattunud omamoodi meedialõksu, kus tal palutakse selgitada, milles on probleem. Ta kirjutab täpselt ja detailselt reformiga kaasnevatest probleemidest, kuid siis palutakse see jutt fookusse tõmmata. Fookuseks saab sedavõrd komplekssete probleemide puhul see, et puudega inimeste jaoks muudab reform elu keerulisemaks. Siis ei saada aru, kuidas küll nii, on ju reformi ette valmistatud heade kavatsustega. Järgneb detailne selgitus, mille peale palutakse põhiprobleem selgemalt välja tuua …

Fookuse nägemiseks tasub võrrelda kahte vastu-olekut. Kooseluseadusel on seaduse adressaatide toetus.  Teised võivad olla vastu või poolt, kuid see puudutab neid vaid väärtuste tasandil. Detaile tundmata annavad inimesed oma toetuse, sest adressaat ise on rahul. Kavandatava töövõimereformi vastu on aga inimesed ja organisatsioonid, kellele mõeldes see on tehtud. Meie, „normaalsete“ jaoks, ei muutuks midagi ja suur küsimus ongi – kas puuetega inimeste reformi vastu olemine meie ühiseid väärtusi puudutab? Kas see meid üldse puudutab?

Põhiseaduse § 28 ütleb, et „puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.“ Üks seadus ei saa lahendada kõiki probleeme, kuid ei peaks olema loodud ilma õnnestumise eelduseta. Puuetega inimeste sõnul vajab reform palju põhjalikumalt tööd, et sünniks tervik kõigi osapoolte tegevusest – tööandjad, võtjad, riik, kohalikud omavalitsused ja puudega inimesed. Puudega inimesed pole reformi vastu, nad on selle praeguse kuju vastu, mis kulutab tulemusteta riigi ehk meie kõigi raha. Reform ei too teenuseid ja abi juurde, suuremast eelarvest on vähe kasu, kui pole teenuseid, mille peale seda kulutada.

Kes on esimene?

Kuulates kultuuritegelaste sõnavõtte kooseluseaduse toetuseks, tundsin uhkust inimeste üle, kes julgevad järgida oma põhimõtteid ja astuda vastu enamiku hoiakutele. Oma autoriteediga aitavad nad ühiskonda ja neidsamu hoiakuid muuta ning juhtida probleemidele tähelepanu.

Ma ei kutsu teid laupäeva keskpäeval meelt avaldama. Ma ei palu isegi alla kirjutada petitsioonile (http://petitsioon.ee/http-elil-ee), need on ühekordsed tegevused. Keegi ei jaksa kõigile kogu aeg kaasa elada või tunda, piiratud on nii inimeste aeg, empaatia- kui ka info vastuvõtmise võime. Tihtipeale on probleemid ka sedavõrd valusad, et pööratakse pilk kõrvale või nimetatakse seda sotsiaalpornoks.

Kultuuriinimeste süda on siiski õiges kohas. Nad osalevad erinevates abiaktsioonides, laulavad Maarja külale ja teevad palju head pelgalt oma osavõtuga. Nagu me suhtume ühte vähemusse, peaksime suhtuma kõigisse inimestesse. Puuetega inimeste jaoks on igasugune avalik toetus hädavajalik – et nad ei muutuks vähemuseks, kelle hääl ei kosta. Kes on seekord esimene, kes postitaks kasvõi Facebooki oma toetuse puuetega inimestele? Olles vastu reformile sellisel kujul ja poolt selle ümbertöötamisele.

Palun! Anyone?

Detailsemalt töövõimereformi kriitikast siit:
http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=14593&print=1

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/tiina-kangro-toovoimereform-millest-voidavad-eelkoige-abistajad?id=68727827

http://www.omastehooldus.eu/tiina-kangro-uhe-reformi-anatoomia; http://arvamus.postimees.ee/2914273/tiina-kangro-riik-hakkab-rikkuma-inimoigusi