Strateegia

sammolime teel tupikusse
tuli teha otsustav samm
tegime sammu edasi
tupik tuli lähemale
tegime sammu tagasi
saimegi tupikust lahti
targalt tegime
panime kirja
tupikust väljumise strateegia
tasub teha samamoodi
ja paremini
samm edasi on visioon
samm tagasi on taktika
seisakuedu paneb pea pööritama

Advertisements

Jõulurahu kuulutaja

memmOlen liblikas libedal jääl,
olen Muromets mägede pääl,
olen rahutu rahukandja,
olen kondi hambusse andja,
olen te kõrvades kumisev kaja,
olen püham kui vabastaja.
Ilmun te ette mistahes kujul:
aknast või uksest või nii nagu tuju.
Kui vangimajja ka viib minu rada,
võin ennast ma uuesti sünnitada.

Kuidas saada prohvetiks?

futurePanin eelmise aasta 31. detsembril naljaviluks kirja ennustuse selleks aastaks – uduselt ja ebamääraselt nagu kombeks. Viie minutiga sündis selline tulevikunägemus:

Aasta algus oma uinutava rahulikkusega tekitab juba tunde, et aasta möödubki rahulikult. Aga ei, suured muutused nii maailmas kui Eestis toimuvad juba märtsis.
Pärast aasta alguse vaikust saab terve aasta olema täis üllatavaid pöördeid, nagu muistses draamas.
Kevadine valgus valgustab läbi nii mõnegi pikalt saladuses püsinud küsimuse. Riikide jaoks jõuab päike seniiti hiljemalt mais.
Must pilv tabab maailma kunagi enne suve algust ja siis tuuakse imelisi inimesi kõigile palge ette. Suve värvid hoiavad inimesed endisest suuremas rahus, kuid ka see on ajutine. Sügisel on tulemas suured tuuled ja üllatused ei lõpe.
September muutub suvine värviküllus halliks ja vihmaseks. See saab olema aasta kõige pingelisem aeg. Tuleb vähemalt novembri lõpuni vastu pidada, siis saab majandus hakata tõusma.
Detsember on aasta kõige pimedam kuu ja paljud aasta alguses üllatanud võivad aasta lõpuks surnud olla.

Kindlasti ennustan ka sel aastal, ega jäta seekord kõike enda teada. Vahepeal otsin tööd prohveti või prohveti abilisena. Pakkumised teretulnud.

Fordi märgiga Moskvitš

Vanasti kleebiti Moskvitši esiklaasile suurelt „Ford“ ja punuti ümber rooli värvilist traati. Ega auto sellest paremaks muutunud. Ülivõrdelise enesekiitusega Gurmeeteatri Müstiline õhtusöök meenutas sama: uhke silt ja 20151216_174950 (2)hunnik värvilist traati, kuid tervikliku elamuse asemel piinlik taidlus.

Soome tippkokk Matti Jämseni välja töötatud toidud olid väärt kiitust, eelroog vähem, magustoit rohkem (pildid). Korralik restoranitoit, mille väärtust kahandasid paraku soojalt serveeritud valge 20151216_190857 (2)vein ja tervitusjoogid. Muidu oli teenindus püüdlik ja meeldiv. Vana Heliose kino saal oli ürituseks põnevalt kujundatud ja suur „ajamasin“ laval kruvis ootuseid.

Sealt edasi polnud enam põnev ega naljakas. Piinlik oli.

Lavaline segadus oli tüütu ja punnitatud, pooled õhtujuhi naljad süldipulmale kohased. Esimese „ajamasinasse“ valitud tegelase puhul võis veel mõistatada, kas Linda-nimeline valik oli näitleja või lihtsalt inimene publikust, kuid naise teeseldud vaimustus oma „ajarändamise“ elamusest muutis kogu järgneva üllatustevabaks ja tüütuks rahmeldamiseks. Valgusega vilgutamine, võbelev video ja ebamaised hääled olid tehniliselt igati kvaliteetsed, kuid sobisid põnevuse tekitamiseks viieaastastele, mitte täiskasvanutele.

Ka ülejäänud publikust ei õhkunud erilist entusiasmi. Pigem aeti omavahel õlgu kehitades juttu. Lõpuks oli laval kummardavast kaheksast näitlejast kahju, on ju saali leigus lavale tunda.

Kes teeb, see vahetevahel ka ebaõnnestub ja peab siis kohe kuri olema? Ja kas ma olen üldse objektiivne, olles ära hellitatud Margus Tammpere ja Kristjan Kurmi kabareeõhtute perfektsionismiga?

Käime kolleegidega regulaarselt konkurentide tööd kaemas ja hea taseme puhul pole kitsid kiitmast, nii võidab kogu Eesti restorani- ja meelelahutuskultuur. Õnnetu Müstiline õhtusöök rikub aga publiku ootusi korraliku õhtuse meelelahutuse suhtes, Eesti keskmine tase on tugevam.

Gurmeeteatri idee on väärt viit punkti viiest, kuid teostus jäi vähemalt seekord alla igasugust arvestust, nagu Fordi sildiga Mosse. Ei ole kerge restoranipublikut lavaliselt köita, haltuura eest kõva raha küsides võib aga kaotada võimaluse kogemusest õppida.

Võitlus kujuteldava vastasega

keelMart Niinestele teravaid arvamusi ja arvustusi on alati huvitav lugeda, isegi kui autoriga alati nõus ei ole. Ka seekord tõstatas Niineste huvitava küsimuse oma repliigis “Tähelepanek: Vene turistil tasub Eestis emakeelt kasutada”, kuid hoiakuline puusalt tulistatud tähelepanek võib tuua kasu asemel pigem kahju.

Jah, vene turisti jaoks on üks argumente Eestisse reisimisel, et siin saab enamasti emakeeles asjad aetud. Saabki, ja see lubadus on üks konkurentsieelis näiteks Soome ees. Reeglina soovib iga teenindaja oma kliendile vastu tulla ja turisti keele valik ei tekita suuremaid probleeme.

Soovitada aga vene turistile Eestis ennekõike emakeelt kasutada, sest muidu saab ta turistile mõeldud ehk halva kohtlemise osaliseks? Ei millegi põhjal tehtud üldistus, mida tuhanded Eesti turismivaldkonnas väga head tööd tegevad inimesed ei ole kuidagi ära teeninud.

(vene turistid) ütlesid, et on Piiterist ning tahavad just mõnda kohalikku bändi näha. Vastasin neile vene keeles. Nemad jätkasid inglise keeles. Lõpuks aga andsid alla ning meie vestlus lõppes juba vene keeles, kirjutab Niineste.

Keeleoskus on vaid üks suhtlemise eeldus. Alustuseks on olulisemgi tahe mõista, austus teise vastu ja kuulamine. Kui venelane valib inglise keele, siis on loomulikult külalislahke talle pakkuda võimalust suhelda emakeeles. Kui ta jätkab endiselt inglise keeles, ei tasu nui neljaks suruda peale oma vene keele oskust. Kui üks suhtluse osapooltest peab alla andma, pole tegemist õnnestunud suhtlusega.

Puutume kahes Sokos Hotels Tallinna hotellis erinevatest rahvustest külalistega kokku igapäevaselt, teenindame ligi veerand miljonit inimest aastas neljas keeles (eesti, vene, soome, inglise), sekka paljusid muid keeli vastavalt meie inimeste oskustele. Kui ühtegi ühist keelt külalisega ei leita, siis ega inimene teenindamata jää – joonistatakse, otsitakse googlist abi või suheldakse kehakeeles. Oluline on tahe aidata.

Soovitasin taksojuhtidega – eriti kui nad on vene nimega – mitte mingil juhul inglise keeles rääkida. Teate küll neid taksojuhtide halbu kombeid, millest legende räägitakse.

Legendi järgi nuttis Linda Ülemiste järve valmis, aga ometi me soovitame seda soolast silmavett joogiks. Taksondus pole probleemivaba, kuid rääkida linnakülalisele, et taksojuhid ja eriti vene nimega taksojuhid on potentsiaalsed pätid? Vabandust, kas ainult mina tundsin, et kedagi solvati? Targem oleks soovitada piraattaksode vältimist ja sõitu näiteks Tulika taksodega, kelle korrektsuses võib üldiselt kindel olla, sõltumata roolikeeraja nimest.

Kuid venelasest turistil on Tallinnas targem esmajärjekorras ikka emakeeles abi või teenindust küsida, kui ei taha mõnes asjaolus halvas tähenduses turistina kohtlemise osaliseks saada. Küll hiljem jõuab inglise keele peale üle minna, kui barjäär ületamatu.

„Mõnest asjaolust“ tahaksime turismivaldkonnas kindlasti rohkem teada, et oskaksime anda oma külalistele soovitusi või hoiatusi. Kindlasti ei tõmmata inglise keeles rääkijal Tallinnas nahka üle kõrvade, see väide vajaks küll rohkem näiteid kui mõni legend. Pole mõtet kõigepealt barjääri luua, et seda siis kangelaslikult ületada.

Vene turistid on Eestis välismaal ning viisakas inimene ei eelda, et nende keelt kõikjal osatakse. Laske inimestel olla viisakad ja olge ise ka. Ebaviisakaid inimesi on kõigi rahvaste seas, neid ei tasu aga hoiakuliselt etaloniks võtta.

Hea teenindaja ei tee probleemi ka võõrkeelse pöördumise pärast, olgu see vene, soome või hispaania, keegi ei eelda, et turist oleks Eestisse sõites eesti keele ära õppinud. Kui üldse midagi turistidele soovitada, siis pigem vestluse alustamist turismikeskustes universaalses inglise keeles, teisisõnu anda teada, et nad suhtuvad kohalikesse respektiga ega eelda enda keele oskust. See ei tähenda, et nad seejärel näiteks vene või soome keeles teenindatud ei saaks. Извините, вы говорите по-русски? – initsiatiiv keelevahetuseks võib tulla nii teenindajalt kui kliendilt, kuid alustuseks on kinnitatud vastastikkust lugupidamist.

Turistid jagavad oma emotsioone tihtipeale meie, hotellitöötajatega. Enamasti on emotsioonid Tallinnas viibitud ajast positiivsed, ehkki muidugi on alati asju, mida paremaks muuta. Jälgime pidevalt Tripadvisoris ja mujal sotsiaalmeedias Tallinnale ja kogu Eestile antud turistide hinnanguid ning julgen väita, et turistidesse ei suhtuta Tallinnas halvasti ei teeninduses ega tänaval, suhelgu turistid mis keeles tahes.

Millist bändi ja kohta Niineste muusikahuvilistele vene turistidele soovitas, kahjuks artiklist ei selgunudki. Sellisest muusikaasjatundja soovitusest oleks aga nii kohalikule kui linnakülalisele tõesti kasu.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/peep-ehasalu-viisakas-vene-turist-ei-eelda-et-tema-keelt-osatakse?id=73169421