Eesti brändist paljusõnaliselt

estVaatasin üleeile õhtul estonia.ee ja brand.estonia.ee lehekülgi ning silm puhkas. Välja pakutud tööriistakast on avatud, mänguline, elegantne, kasutatav.

Kas silmakargav? Mu arusaamist mööda pole see loodudki silma kargama. Küll aga ühtseks raamistikuks kõigele sellele tohutut tähelepanu tõmbavale, mida kriitikalaviin välja ei pakkunud. Ilmselt unustas. Eriti suure rõõmuga kirjutan alla tekstijuhiseid puudutavale osale – kes iganes selle kirja pani – hea töö!

Millest siis massiline kriitika? Ilmselt oli üks põhjus esitluses. Tean väga hästi seda rõõmu ja vabanemise tunnet, mis pärast suurt tööd valdab ja mida tahaks kõigiga jagada. Emotsionaalselt ja paljusõnaliselt. Oleksin astunud sama reha otsa, seepärast võtsingi sel teemal mõtelda.

Mis bränd on?

Bränd on see, mida meist arvatakse ja räägitakse. Kui meist ei arvata, siis on nõrk bränd. Kui teatakse, on tugevam. Väga tugevast brändist saab arengumootor hoolimata sellest, et suur osa maailma 7 miljardit inimesest ei peagi meist kunagi teadma.

Riigi brändi ehitamine saab tähendada ainult inimtegevuste toetamist, sest iga inimene riigi 1,3 miljonist on üks brändiehitajatest, osake tervikust.

Brändi saab defineerida teisiti, koolitustel selgitada selle olemust ja saamisviise ja … Kogu Eesti rahvas ei pea aga ennast koolitama. Esineja peab, et osata keerulist lihtsalt seletada. See on üks põhjus, miks professorid algkursusi lugesid – et säiliks elementaartasandi mõistmine.

Kommunikatsiooni põhinõue ongi vastuvõtja mõistmine. Kui ma ütlen „auto“, siis vastuvõtja võib mõelda Jaguari, mina Moskvitši, aga rääkima peaks hoopis Teslast. Kui kasutatavaid mõisteid ei selgitata, siis on tulemuseks kaos Facebookis.

Practice what you preach!

Eesti brändiga (ehk mis ei ole bränd, vaid tööriistakast brändi ehitamiseks) väljatulek oli see üks ja ainus hetk, mil kasutada meedia jäägitut tähelepanu selleks, et viia sõnum arusaadavalt kõigi brändiehitajate ehk Eesti inimesteni. Oluline esitlus tuleb läbi harjutada sekundilise täpsusega, see peab olema – nagu tööriistakasti tekstijuhend ette näeb – selge, enesekindel ja sõbralik.

Esitluse alguses oli aga üle poole tunni spetsiifilist erialaslängi brändi vajaduste selgitamiseks ja särasilmset kiitust millegi aadressil, mida teised veel näinud pole. Kiideti head meeskonda, „Eesti parimaid inimesi ja tippude tippe.“ Kindlasti nad seda oma valdkonnas ongi, ka hea töö rääkis iseenda eest.

Inimeste tähelepanu on tipus 7 minutit. Esitlusel kulutati tund väärtuslikku aega erinevate inimeste kõnedele, mitte 10 minutit selgesõnalisele asjast rääkimisele. Kui tuli peaesineja kord, siis saime teada, et „meil on unikaalsus kogu maailmas. Üheski riikottgis pole nii laiapõhjalist süsteemi, millega saab katta kõik valdkonnad. Ja siis on meil siin selline platvorm, mis tegelikult ei ole logo, vaid selline rändrahnust inspireeritud töövahend, mida saavad kõik kasutada ja selle taga on lugu, et meil on väga palju rändrahne, mis inimestele jääb meelde …“

… aa … et siis … NO SELGE, KURADI SIILI OKSE TEGITE!

Peaesineja oli lõpus, liiga paljusõnaline ja ei keskendunud selgele sõnumile. Tundub, et esineti üksteisele, pühendunute seltskonnale saalis, kuid mitte ülejäänud Eestile kaamerate taga. Seda nimetataksegi lähipimeduseks, kus eeldatakse palju sellist, „mida kõik ju niigi teavad.“ Ei tea ja ei peagi teadma.

Konflikt on alati uudisväärtuslik klikimagnet. Meedia leidis konflikti rohelises rändrahnus, mida tegijad ei suutnud eraldi intervjuus selgitada. Esitlusel oli see üsna arusaadav detail, eraldi selgitus muutis selle aga millekski, millest vaid pühendunud aru saavad. Muidugi ajab närvi. Eelnevale Eesti kiitusele rääkis vastu selle detaili trükkimine Indias valmistatud kotile. Kas rahnud on hea või halb mõte, ei omanud pärast kõike seda enam mingit tähtsust ja kogu pahameeletorm keskendus „rõvedale plönnile.“

Kuidas edasi?

Ideaalis oleks esitluse järjekord võinud olla selline: a) Mis on bränd? Selgitus ühe lausega, et kõik sellest ühtmoodi aru saaksid. b) Mis tulemus oli meie tööl? Tööriistakast brändi ehitamiseks, ehk abivahend teile. c) Miks on see kasulik kõigile (valdkondade kaupa)? d) Mis edasi saab? e) külalisesinejate, ministrite ja kasusaajate kinnitused, et just seda meil vaja oligi, küsimused-vastused.brand

Siiralt – ma elan kaasa ootusele, et kohe-kohe öeldakse: „näete  kui osavad me esitlusel olime, panime rahva rääkima! Ja siin on plaan negatiivse vastukaja muutmiseks.“ Ilmselt siiski oli esitlus läbimõtlemata emotsionaalne etteaste, mida niimoodi peakski võtma. Ja kogemusest targemana edasi minema.

Kõige rohkem loodan siiski, et väärt tööriistakasti esitlusest hoolimata kasutama hakataks. Me oleme seda väärt, igas mõttes.

NB! Pärast pikka rohelise plönni vaatamist on see mulle üha rohkem meeldima hakanud. Just selliselt, kontekstivabalt ja maaväliselt jaburana. Võibolla oleme ka seda väärt.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s