Nali, muusika ja armastus teevad haiget

cabaretSee, kuidas armastus haiget teeb, on klišee. Teame ka, kuidas muusika võib pisarateni liigutada. Seda, kuidas nali on nii valus, et nutma ajab, saab näha Piip ja Tuut Teatri lavastuses Cabaret Siberia – muusikaline retk külmale maale, kus külmub kõik peale armastuse.

Autor ja lavastaja Lauris Gundars Lätist on valinud loo rääkimiseks peategelaste meenutuste vormi. Lihtne? Alguses tundub liigagi lihtne, kabareeartistid Max ja Mel avavad Tallinna omaaegsete kabareede maailma, kus nappide vahenditega pakuti külalistele rõõmu ja meelelahutust – kuidas nad tegutsesid 1938. aastal ja unistasid 1941. aastal.

Nagu iga artist, unistavad ka Max ja Mel suurematest lavadest, Pariisist ja Moskvast. Max püüab maailma näha sellisena, nagu tema sellest unistab. Mel on realist, keda kehastava Haide Männamäe silmavaade on piisav, et uue aja mõistmise õudu edasi anda. Siberisse saadetakse mõlemad.

Oleme neid Siberi lugusid juba kuulnud küll, ehk aitab?

Meie laiuskraadil me ju suuri sõnu ei tee ja armastusest ei räägi. Oleme kuulnud lugusid perede lahutamisest, lastest ja naistest, meestest, isadest ja emadest. Liiga harva öeldakse välja, et lahutati inimesi, kes üksteist armastasid. Mille tulemuseks olid tuhanded purunenud armastuslood.

Kuidas hoida armastust alles, kui ka õnnestub alandavaid kompromisse tehes kokku jääda, tehes ränka tööd, päevapajukiga 500 g leivasarnast ollust? Neid lugusid peame ikka ja jälle kuulama, need annavad perspektiivi meie tänastele muredele, mis on seotud jahtunud kohvi või lennuki hilinemisega.

Max ja Mel on artistid, nad lõbustavad ellujäänuid. Kui vähegi jaksavad. Maxi naljatleda püüdev jutustamisviis on valus, väga valus. Nali sõltub ju alati kontekstist ja just kontekst toob pisarad silma. Räbalates räägitud naljalugu pakub julma kontrasti. Kerges toonis juhtunu meenutamine hoiab publiku suuremast valust eemal.

Laagrinaljadesse haaratakse kaasa ka publik, kuid ühel hetkel ma enam ei tahtnud. Valus oli ja häbi. Publik satub rolli, kus ta peab kaasa hõikama – samm vasakule, samm paremale, tulistan! Lavastuses ei saa sa näitleja soovi täitmata jätta, etendus kannataks. Laagris ei saanud samuti soove täitmata jätta, tulemused olid lihtsalt karmimad.

Ja lõpuks … lõpuks nad jäävad kokku. Igaveseks.

Lugu saadab Siim Aimla muusika ja selle elav esitus. Või oleks õigem öelda juhib? Haide ja Maxi kehastava Toomas Trossi lauluhääled on soojad ja väga kabareelikud. Publik nagu tunneks neid lugusid, justnagu oleks kusagil kuulnud. Ajastu on muusikasse sisse kirjutatud ning Aimla muusika on kolmas tegelane Maxi ja Meli kõrval.

Lavastust, kus sõidetakse rongiga Siberisse, etendatakse Balti jaama ootepaviljonis. Pärast etendust väljudes kõlas valjuhäälditest kahes keeles reisiinfo „Rong Riisiperre väljub kolmandalt perroonilt.“ Etendus sai omamoodi lavavälise lõpu, meeldetuletuse või siis tõdemusena, et me elame õnneks teises ajas. Rong ei tähista enam loomavagunites loksumist.

Küllap oli etenduses detaile, mille kallal norida. Kõigile ei pruugi meeldida. Nuriseda võib Piletilevi pealiskaudse info üle. Kes laginal naerda tahavad, jäägu koju. Kes peab aga lugu Haide ja Toomase loomingust ja hästi räägitud loost, siis nemad ei pea pettuma.

Etenduse lõpuks tekib hetkeks isegi tunne, et lihtne lugu, lihtsalt edasi antud, lihtsad laulud, lihtsalt … lätlase kirjutatud ja eestlaste ettekantud nõukogude “Romeo ja Julia”. Meie geenimälu lugu.

CABARET SIBERIA (Piip ja Tuut Teater), autor ja lavastaja – Lauris Gundars (Läti), kostüümikunstnik – Ruta Kupla (Läti), lavastuskunstnik – Jaanus Laagriküll, koreograaf – Marge Ehrenbusch, muusika autor – Siim Aimla, laval on näitlejad Haide Männamäe ja Toomas Tross ning Paradiisi orkester.

CABARET SIBERIA valmib Piip ja Tuut Teatri ja Läti TeatrisTT ühistööna ning on pühendatud Eesti ja Läti 100. sünnipäevale.

Toetajad: Läti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapital, Viiking Motors, Opel, GO Hotell Shnelli ja GO grupp.

Koostööpartner: Klinkberg, Meediapartnerid: Kuku Raadio ja Postimees

Etendused: Balti jaama ootepaviljonis Tallinnas 6-10.märts ja 20-24.aprill 2018 kl 19.00; Riia Raudtee Muuseumis 19-20.okt. 2018

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s