Abiks peolauakõne pidajale

Järgnev peokõne sobib pidamiseks iga laua taga, kui sulgudes väljenditest või lõikudest valida sobiv või siis hoopis asendada enda omaga.

pereHea kaasmaalased (ja teised eurooplased, kaaskodanikud, noored, lätlased, süürlased, veganid, erakonnakaaslased, lihasõbrad, luuletajad, külalised, õllesõbrad)!

Rõõm on näha teid siin pidulaua taga! Ärme suru teemasid köögilaua taha, sest pidulaua taga on kõigest kergem avatult rääkida. Suur tänu inimestele, kes on nii oskuslikult meie laua katnud!

Tänasest lauast näeme, et Eesti ei ole saar, kus elab poliitik (kokk, insener, koristaja) nimega Robinson Crusoe. Miks ja kuidas õnnestus Euroopal (Eestil, Jõhvil, Tartul), nii väikesel ja loodusvarade poolest vaesel poolsaarel (saarel, linnal, külal, linnaosal) saada kaasaegse tsivilisatsiooni (maamelu, linnaelu, toidulaua, kogukonna) peamiseks liikumapanevaks jõuks? Miks on meie peolaud nii maitsev? Vastus on kahes sõnas: kultuuriline mitmekesisus. Mitmekesisus on harmoonilise arengu tagatis.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma teile täna rääkida.

Eesti on mereriik ja Eesti rannajoon on üle 3600 meetri pikk ja ennesõjaaegsel perioodil Eestis elas küllalt suur osa eesti elanikkonnast just rannaäärsetel aladel, selle viimase nõukogude aja vältel paratamatult sealt lahkuti, sest see oli nii range kontrolli all, et ei olnud võimalik suhelda isegi ülejäänud Eesti territooriumil elavate inimestega, selletõttu rannaelu ahenes ja vähenes ja nüüd on aga rannaelu taastumas ja mitte ainult rannarahvas ei ole pöördunud tagasi oma esiisade maale, vaid ka kogu Eesti rahvas kasutab seda imeilusat loodust, mis siis rannajoone näol ja mere näol on olemas. (Võib ka lühemalt, näiteks: Eestis on mitmekesine loodus, palju merd, maad ja õhku.)

Ma ei saa nimetada ennast suureks kalameheks (jahimeheks, korilaseks, loomakasvatajaks, taimekasvatajaks), aga ma olen alati teinud nii, et perele üks-kaks kala (seent, liha) olen saanud nõnda, et on võimalik lõuna- või õhtusöögil ühiselt seda kala (seent, liha) maitsta.

Me ei pea ostma kaugelt välismaalt toodud tomateid, mis ei ole kokku puutunud mullaga ning mul on hea meel, et ka meie kokad ja söögikohad on sellest aru saanud. Ilma tomatiteta saab samuti süüa teha, kuid vürtsid tulevad reeglina välismaalt, nagu ka kartul on kunagi üle ookeani Eestisse rännanud. Isegi kama leidnud tee meie toitulauale kaugest Kesk-Aasiast.

Me tahaks, et maailm oleks mitmekesine, sest mitmekesisus rikastab. Jõuliselt ja teadlikult kaitstud eesti keel ning eesti (meie) rahvus (rahvas, toit, köök, kultuur, maa, meri, taevas) võiks olla osa sellest mitmekesisusest.

Minu lapsed on üsna vähe lugenud suhkrusaiadest ja lihapallidest (raamatut, menüüd) ja nad siiamaani arvavad, et pannkoogid on soolane söök. Mõistan neid ja mõistan ka veganeid, aga arvan, et söök on kultuure ja meid kõiki ühendav. Loeme ja sööme rohkem, nii ka mõistame üksteist rohkem!

Kui võrdlen tänast valikut poes aastaga 2004, on vahe silmaga näha ja keelega tunda. Õmblusteta ühiskond oskab luua uut väärtust, kasutades parimat kaugete maade varasalvest meie kohalike teadmiste ja väärtustega. Kodumaise toidu eelistamine on meile midagi väga loomulikku, see on sama ka teiste rahvaste jaoks. Teatud mimikri on vajalik, et pääseda teiste maade toidulauale.

Meil on võimalus võtta kogu maailma mitmekesisuse ja muuta see omaks! Nagu on teinud täna meie pidulaua katja (kõik need söögikohad, restoranid, kohvikud, sööklad, bistrood, kodukõrtsid), kes pakub mitmekesist menüüd (kes oma spetsiifilise valikuga rikastab kohalikku kultuuri).

Kui palju maitserikkam on maitseainetega tembitud ja mitmekesine toit! Jah, muidugi võime jääda kangekaelselt oma kaalika ja soola juurde. Ka see on valik ja tänapäeval on meil õigus valida! See on lausa kodanikukohus!

Tore, et meil on valikuid, kus igaüks leiab sõbralikult oma! Peaasi, et toit oleks värske, väärtuslik ja tervislik (kohalik, maitsev, magus, magushapu, soolane, terav, mahe). Täname üheskoos peolaua katjat leidlikkuse, tarkuse ja oskuste eest (tänada võib absoluutselt kõige eest, toidu eest alati)!

Elagu Eesti (meie küla, restoran, pere, pulmarahvas, saar, erakond)!

Hoiame Eestit!

Tänan Lennart Merit, Arnold Rüütlit, Toomas Hendrik Ilvest ja Kersti Kaljulaidi mõtete eest, mis sobivad mitmekesist toitu kiitvasse teksti orgaaniliselt. 25. aprillil tähistati paljudes söögikohtades ja organisatsioonides üle Eesti mitmekesisuse päeva.

Ilmunud EPL 25.4.18

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s