Lühhike õppetus mis sees meeste tarvis mõned hääd nõud ja õppetused teada antakse

August_Wilhelm_Hupel
Esimene eestikeelne perioodiline väljaanne Lühhike öppetus ilmus 1766–1767 Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupeli väljaandel.

Kõik tänapäeva arvajad on saanud oma seisukoha #metoo suhtes välja öelda. Seepärast uurisin Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupeli käest, mida nemad tänapäeva kuumadest küsimustest arvavad.

„Mitte kord vingub su naine, mitte kord tihub su laps, oma viletsuste ja häda sees, /—/ aga sina ei mõista ühtegi millega nende valu võiks vähendatud saada.“ NII KIRJUTASITE KUNAGI EESTI MEHELE NÕUANDEID. KAS OSKATE NÕU ANDA KA TÄNAPÄEVA MEHELE?

Wilde: Viimasil aegadel olen tõesti mitmeid tähelepanekuid teinud, kus mees ei mõista mitte aru saada, miks naesed trelle-märgi tagant nurisevad! Seepärast katsusime naesterahvaid kuulda ja võime selgust anda, kuidas naestega mitte ei pea ümber käima.

Hupel: Täiearulise mehe tarvis see õppetus küll üsna tarbeta on, sestap võtsime kirjutada lootmises, et too annab nõu edasi oma mõistuseta naabrimehele, kes vist leeristki Jummala armust läbi pääses, ehk oskas õige koha pääle ristikese kritseldada.

MIS ON SIIS TEIE LÜHIKESE ÕPETUSE PEAMINE SISU?

Wilde: Tahame näitust anda, et paljudes asjus me naestega siiski üsna sarnased oleme. Naesterahva pääle mõteldes peaksime näituseks teadma, et tema mitte ei salli pidevat nääkutamist.

Hupel (naerab): No tohho-taevas-till-ae, imestad sina, sest vastuoksa just meesterahvas ju naese nääkutamise käes kannatab!

MEHED KURDAVAD SEDA NÄÄGUTAMIST TÕESTI TIHEMINI.

WildeTeistmoodi see nääklemine, ega ole seegi mitte kena, kui naene muudkui iga aasta takkant meele tuletab, et miskit mees teha lubanud. Kui mees lubadust on andnud, siis tema seda kindlasti teha võtab, ilma alatise nääkutamiseta.

Hupel: Aga vaadake selle pääle, et täie-ealine naene muudkui kuuleb, et ikka vähe lapsi on tema teinud, üks vähe, kaks vähe, kolm on vähe. Kõrgesti haritud naese pääle antakse hindamist tema iluduse järele või kodukorrastamise peale. Kas mehel käed või pää ehk pudrust, et muud ei mõista arvata? 

Wilde: Kui ka doktorini välja õppinud ja töörabamist teinud laste kõrval, siis ikka mõni mees peab hääks arvustada või lausa riigi poolt sundust välja hõigata. Kas ei ole see inimese enda vabadus ja Jummala tahe lasta lapsi sündida või siis mitte üldse lasta? Ühe Helme Martini sõgeda arvamise kannatab kenasti ära, aga üle selle hakkab kangesti nääkutamisena tunduma.

“TUNDUB” JA KOHE TASUB SOLVUDA?

Wilde: Kohe tõeste ei tasu, aga mitu aastat ja aastakümmet jutti sama juttu ka kange mehe pööraseks ajaks. Tundmuste kohta ju teadmamees Villido Ingvar on kirja pannud, et tundmused need kõige kurja juured ongi. Kui kõik mehed jaksaks teadmamehe käest õpetust saada, siis oleks nemad ehk tundmusteta orikad, aga on ju nendelgi Jummalast antud tundmused hinges. Ei ole mitte kõik mehed sarnased ega naesed ühtmoodi erinevad.

Hupel: Paistab päris kindel, et inimesed oma tundmustega üsna erinevad püsivad ka tulevil ajul, mõne nahk õhem on kui nahk teise inimese seljas. Tundeasju ja erinemisi ei pea mitte imeks pandama ja pisendama, vaid empatikat kasutama. 

SIIS MUUTUB JU MEES SAMASUGUSEKS PILLIVAKS NAISEKS?

Wilde: Ära nüid sedasi enesele hernest ninasse tõmma, nigu sinu soomesugu naabrid tavatsevad kõnelda, ei pea sina mitte naesega kaasa tihkuma! Küll aga soovitada võtan naese tunde peale mõtlemist temast arusaamise eesmärgil, nigu sina ka omaenese tundeid kaalud. Või sina omale Issandast kingitud mõistust ei tarvitagi?

TARVITAN IKKA, AGA MA EI SAA TUNDA NAGU NAINE, KUI MA MEES OLEN.

Hupel: Et endas toda kaasatundmise koha ülesse otsida, siis võta kohe usinasti harjutada. Sa pead tundmust ära mõistma ja seeheaks on Jummal sinule ette kujutamise oskuse kinkinud.

Wilde: Kujuta näituseks, kuidas keegi võtab sulle oma koivaga hargivahele virutada. Kas on keegi siis ülemäära sõge sinule ütlema, et mistühja sa munade pärast mossitad, ära ole sedavõrd tundeline! Ei ole nii mõistmatut inimeselooma maapeal.

Hupel: Proovi ka harjutuse raskemat arendust. Kujuta, et oled sääl kägaras oma valu ja viha käes, aga teised valu veel su oma süüks peavad, sest mistarvis sina üldse võera inimesega suhtlema asusid. Vot sedasi naesele muudkui öeldakse tema tundmuste kohta – ära ole tundmuseline, kõnele rahu ja madalama häälekõlaga.

Wilde: Naesed seda juttu juba ajast-aega on kurtnud, aga mitte kuulda ei tahetavat. Mehed arvavad end ise teadvat, kuidas naene end tundma peaks. Lugema peab lühhikesi ja pikemaidki õppetusi, kui naese sõnadesse usku pole.

TÄHENDAB, ET MA PEAKSIN HOOPIS ENDA VALU ETTE KUJUTAMA?

Wilde: Paistate hää nutiga noorhärra! Näituseks proovi kujutada kellegi võera kätt oma alumise püksi vahel, ainult naljapärast, ega ühti pahapärast. Ja ei tohi sina mitte mõtelda selle kõige kaunima olevuse pääle, vaid sinu püksa puudutav käsi kuulugu ilma mingi kenaduseta inimesele, kes sinule ehk lausa vastumeelne. 

Hupel: Siinkohal on raske meil meestel sedamoodi mõtelda, sest me ise oleme igati ihaldamist väärt olevused, vanuse või välimuse pääle vaatamata. Sestap ehk ongi raske mõista, miks iga naesterahvas rõemust ei värise, kui oma käega tema püksa või kehaosi riivame. Siiski arvata tihkan, et iga ilma lubata puudutus sugupoolest sõltumata, ei ole mitte ihaldatav.

LOOMULIKULT EI MEELDI MULLE, KUI KEEGI MIND NIISAMA NÄPPIMA TULEB, AGA SIIS PEAB LIHTSALT EI ÜTLEMA.

Wilde: Ilma asjata andsin sinule kiitust, sa mõistmatu inimeseloom! Kui teise käsi juba sinu püksas on, mis sa siis enam ütlid?  Naljapärast pistis sisse, naljapärast välja ja sina midagi tunda ei tohtunud?

Hupel: Sinul on mehejaks, naisel naise oma. Naesele kehajõuga tehtud ülekohus ei ole üldse mitte lubatud, ei ühelgi moel. Selline asi teeb mehele suurt häbi ja siis naesterahval täieline õigus ja lausa kohus on teistele sellest teada anda. Eriliselt tahan rõhku panna, et kui naene siis selles asjas suud avab, siis seda tunnet ei saa mitte tähelepanuta jätta ja asuda juttu pisendama. See oleks otsata rumal teguviis, mis pisendaja enda häbisse viib.

SIIANI ÜTLETE SIIS, ET ÄRA TÄNITA NAISTE KALLAL, ÄRA NÄPI NEID JA MÕTLE, MIS TEINE PEAB TUNDMA. KAS ON VEEL MIDAGI?

Wilde: Järjekorras järgmine asi, mis igas naeses pahameelt teeb, on arvamine, nagu peaksid pepupatsutused, kiitused kehakumeruste kohta ja mitmes mõttes naljatused rohkema palga eest olema. Aga ei ole mitte. Säärane tavatuhmus muutub kurja tegemiseks, kui patsutav mees ise on ülemas ametis või niisama võimukamas olukorras. Mida ta oma kehajõu pärast tihtipeale ju ongi, ehk ka vaimuannetes võib maha jääda. 

NÜÜD EI TOHI ENAM NALJA KA TEHA! NALJA PEALE EI TASU SOLVUDA!

Hupel: Hää nali peamiselt contextusest ehk taustaasjust sõltub. Nii võib meeste keskel kange napsi taga tehtud naljatus hää kosta, aga naese kõrvale hoopis teise mõjuga olla. Halva nalja äratundmine on kõigile kontimööda – nimelt teised mitte selle pääle ei naera.

Wilde: Kui peaks ehk sulle enesele näituseks lüheldase mehenoku naljad meelepärased olema, siis kujutle enesele, kuidas sinu tütart samaväärt naljade ja pepupatsutamistega kostitatakse. Või sinu kaasat või auväärt ema. Küllap siis tahaksid sellist asja ära hoida ja hakkad feminismust üheks mõistuseliseks asjaks pidama.

ISE OLETE HARITUD MEHED JA AJATE SELLIST SOTSIALISTI JUTTU!

Hupel: Hoidku kõrgeväeline Issand selle eest, kui hakkasid feminismust segamini ajama sotsialismusega! Lausa vastuoksa, eelmised juhatused need kõige kapitalistisemad ongi, sest ei ole mina kohanud veel ühtegi inimest, kes tahaks töö eest tasutud saada naljasõna, käepigistuse või pepupatsutuse vormis. Ikka rahatähti tahetakse ja kui seda mitte võrdses hulgas meestega ja töötamisega ei saada, siis pahameelt üsna kohatu oleks imeks panna.

PRAEGU ON LIHTSALT TREND, ET MIDAGI EI VÕI ENAM ÖELDA. KEEGI POETAB KOGEMATA MÕNE SÕNA JA KOHE SÜÜDISTATAKSE TEAB MILLES.

Wilde: Eks kõik Jummala lapsed on vahest ekslikud ja lasevad nii keelel kui kätel mõne koha peal kurja teha. Siis on asjakohane esmalt andeksandi paludes ülekohtu all kannatanute poole pöörduda. Kristliku suuna on Mäggi Janek juba ette näidanud.

Hupel: Ta küll Kiisleri Vilja küsimise pääle veidi sõnu segas ja andeks palumise asemel hoopis ise naestele andeks andis. Aga teised võivad sama püüdu tingimata õigeste järele aimata.

VABANDAMINE ON KERGE, AGA NAISEL ON HÄÄL KERGE TÕUSMA.

Wilde: Eks mõistan, kui ütled, et naesterahvast tema kõrge hääle ja tundelise jutuga on sinu kõrvale raske kuulata, kui tema peaks katsuma trelle-märgi “minaka” asja selgitada. Seepärast võtsimegi oma madala hääle ja tuimavõitu jutuga ise õppetust edasi ütelda. Teineteise mõistmise tarvis on iga-enese pisukest pingutust vaja.

Hupel: Kui sina seda nõu ja õppetust juba lugeda mõistsid, siis ei ole minus kahtlemist, et sinu jaoks see päris asjatu näis. Saad südamerahus oma mõistmiseta naabrimehele selle lihtsa juhatuse edasi anda. Kui on alustuseks teada asjalood, mida tema ei pea mitte tegema, siis ehk mõistab selline sõge hing kunagi mõistatada, mis tema siis tegema peab.

Põltsamaal, AD 1767

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s