Madis, kurat!

madisTäiesti absurdne! Või siis kurat seda teab!

Olavi hommikune kõne kõlas täiesti mõistuseväliselt. Vaatasin numbrit telefonis ja mõtlesin, et kooli sünnipäev ja kokkutulek tulemas, küllap on seekord Olav klassi kokku ajamas.

Nii nagu varem Madis. Või õigupoolest lükkas Madis alati innukalt hoo sisse. Viimasel kokkutulekul veenis ta klassiõdesid kohale ilmuma, aga – kohustused! – jättis ise ilmumata.

Jätab ka järgmisel korral, andis hääl telefonis mõista.

Viimasel ajal kohtusime vähe ja juhuslikult. Madisele peab aga järele hüüdma. Varem oli just tema see, kes teistele kõnesid pidas.

Mida hüüda? Kus Sa, kurat, tõttasid! Oli see Su paljudest naljadest! Kuule, see pole naljakas, tõesti ei ole! Põrgulikult kurb on.

Võisid ju rahulikult igal ajal ennast tukkuma sättida. Olles eelnevalt ajanud juttu pikalt ja põhjalikult kõigist maailma asjadest, nii et mõnikord kadus fookus sootuks. Ja las kadus, meid see ei seganud. Tundsime Sind sõbrana, kes kaasa mõtles, muretses ja ka omavahel alati teiste toetuseks sõna võttis.

Jah, ma ei ole kuulnud Madist kordagi teisi taga rääkimas või halvustamas – ja see on tänapäeva maailmas hoiak omaette, väärikus, mida ei võta surm ka mitte. Eriti mitte surm, va vikatiga molkus.

Ei võta ka jaburaid mälestusi ajast, mil näppasime Su isa keldrist lugematul arvul koduveini. Pärast kooli oli vaba pleiss Sinu juures ja mõnikord minu juures, kassid tööl, hiirtel pidu. Minu keldris veini polnud, enda juurest jagasid Sa alati ja kõike.

Üle kitse Sa ei hüpanud, aga olid tasakaalustaja, kui klassi kraaklejad üksteisest mõõtu võtsid. Mingi ime läbi kippusid ka laulma ja see oli üsna viisist mööda. Nii mööda, et oled väheseid, kellega koos ka mina tihkasin laulu jorutada. Küllap võis teistel olla hirmus kuulata, aga julgus maksab ka midagi. Aitäh julguse ja julgustamise eest!

Ja, kurat, Madis, Sa oled mul kahes pulmas pruudiröövi korraldanud! Just Sinu moodi. Keegi peab ju midagi korraldama, eks ole!

1455017_1438885392990892_393789444_nEsimese röövi lunastasid remondisoovitustega. Ma ei tunne Su töiseid tegemisi kuigivõrd, ainult teiste sõprade juttude järgi. Küll aga mäletan, kuidas ma kodus seina ehitasin ja olin omaarust täitsa hästi valmis saanud. Siis astusid mõneks minutiks läbi ja andsid oma sõbralike soovitustega mulle veel kaheks päevaks tööjärje ette. Tegemata ka ei tihanud jätta, ehkki kirusin omaette. Siiamaani pole pidanud ümber tegema, möödaminnes heidetud näpunäited olid asjatundja antud.

Teise röövi jätsid lunastamata, aga mitte sellepärast ei ole mul kahju. Mul on kahju, et Sinuga kaob üks sõpradest, keda kohates võis aastatetaguse jutuga sama koha pealt jätkata, kus see kunagi pooleli jäi.

Kohtume siis kunagi teisel pool, sõber! Enne teiste tulekut korralda taevased ehitused ja vaba pleiss ning pane laulud valmis – seal peame viisi. Ja Madis, kurat, seal näitame Pavarottile alles õiget klassi!

Sügav kaastunne Madise lähimatele!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s